Kuidas teha aiaplaani? Samm-sammuline juhend algajale

Ilus aed ei sünni juhuslikult. Isegi kõige loomulikuma ja vabama väljanägemisega aia taga on enamasti keegi, kes on enne labida kättevõtmist läbi mõelnud, mis kuhu läheb.

Hea uudis on see, et aiaplaani tegemiseks ei pea olema maastikuarhitekt. Piisab, kui lähed asjale järjekindlalt ja ühe sammu kaupa.

Selles juhendis selgitame samm-sammult, kuidas teha aiaplaani 8 sammuga – alates krundi mõõtmisest kuni taimede koguste ja eelarveni. Lõpus leiad ka levinumad vead, mida algajad aiaplaani tehes teevad.

1. samm: mõõda ja kaardista oma krunt

Iga aiaplaan algab alusest ehk sinu krundi täpsest kujust ja mõõtmetest.

Pane kirja või joonista üles:

• krundi piirid ja mõõtmed;
• maja ja teiste hoonete asukoht;
• olemasolevad teed, terrassid ja sissesõit;
• suuremad puud ja põõsad, mis jäävad alles;
• aiad, väravad ja piirded.

Mõõtmine mõõdulindiga on täiesti sobiv, kuid see võtab aega ja vigu tuleb kergesti sisse. Lihtsam on kasutada kaarti. Eestis on hea alus Maa-ameti kaart, kus on krundi piirid ja hooned juba olemas. Aiakujundajas saad oma krundi leida aadressi järgi ja hakata plaani joonistama otse kaardile.

2. samm: uuri, mis su aias juba olemas on

Enne kui hakkad uusi asju planeerima, vaata hoolikalt ringi. Seda nimetatakse krundi analüüsiks ja see on aiaplaani juures üks olulisemaid samme.

Pööra tähelepanu järgmisele.

• Päike ja vari. Millised alad on päikese käes terve päeva, millised ainult hommikul või õhtul ja millised on pidevalt varjus?
• Tuul. Kust poolt tavaliselt puhub ja kus oleks vaja tuulevarju?
• Niiskus. Kus jääb vesi pärast vihma seisma ja kus kuivab maa kõige kiiremini?
• Muld. Kas muld on liivane, savine või huumusrikas?
• Vaated. Mida tahad aknast või terrassilt näha ja mida pigem varjata?
• Trassid. Kus kulgevad kaablid, torud ja kanalisatsioon? Nende peale ei tohiks istutada suuri puid.

Märgi need asjad oma plaanile. Näiteks päikeselise ja varjulise ala piiri märkimine aitab hiljem taimi valida palju paremini.

3. samm: pane kirja, mida aialt ootad

Nüüd on aeg mõelda, milleks sa aeda kasutad. Tee soovide nimekiri, näiteks:

• terrass või istumisnurk;
• mänguala lastele;
• köögiviljapeenrad või kasvuhoone;
• lillepeenrad;
• muruplats;
• prügikastide, kompostri ja tööriistade koht;
• parkimiskoht.

Ole aus ka selles, kui palju aega oled valmis aia hooldamisele kulutama. Suur püsikupeenar ja korralik muru vajavad palju rohkem tööd kui põõsastest ja pinnakattetaimedest koosnev aed.

4. samm: jaga aed tsoonideks

Kui soovide nimekiri on olemas, jaga krunt tsoonideks. Mõtle, millised tegevused sobivad millisesse kohta.

• Puhkeala paigutub tavaliselt maja lähedale ja päikese kätte, näiteks terrassi juurde.
• Köögiviljaaed vajab päikest ja võiks asuda köögi lähedal.
• Majandusala (kompost, kuur, prügikastid) on hea peita vaate eest, aga see peab olema kergesti ligipääsetav.
• Mänguala peaks olema majast nähtav.

Selles etapis ei pea veel detailidele mõtlema. Piisab, kui joonistad plaanile umbkaudsed alad ja vaatad, kas need sobivad omavahel kokku.

5. samm: joonista teed ja pinnad

Teed ühendavad aia erinevad osad. Mõtle, kuidas sa aias tegelikult liigud: majast kuurini, terrassilt peenardeni, väravast välisukseni.

Mõned praktilised soovitused:

• põhitee võiks olla vähemalt 1–1,2 meetrit lai, et seal saaks mugavalt käia ja käruga liikuda;
• kõrvalteed võivad olla kitsamad, umbes 60–80 cm;
• kui tead, et inimesed hakkavad kuskil otse üle muru käima, planeeri sinna tee kohe alguses.

Seejärel joonista plaanile ka muud pinnad: muruplats, peenrad, kivisillutis, killustikualad. Nii näed, kui suur osa aiast on kaetud millega.

6. samm: vali taimed õigesse kohta

Alles nüüd jõuame taimedeni. See järjekord on teadlik, sest taim, mis on valitud enne, kui tead, kuhu see läheb, satub sageli valesse kohta.

Taimi valides arvesta:

• kasvukohaga: päike, poolvari või vari; kuiv või niiske;
• täiskasvanud taime mõõtmetega, mitte istiku suurusega poes. Väike kuuseistik võib 15 aasta pärast olla 10 meetrit kõrge;
• kõrgusega: peenras käivad kõrgemad taimed taha ja madalamad ette;
• istutusvahemaaga: liiga tihedalt istutatud taimed hakkavad mõne aasta pärast üksteist segama;
• talvekindlusega: vali taimed, mis sobivad sinu piirkonna kliimasse.

Plaanil saad taimed paigutada nii, et nende suurus vastab täiskasvanud taimele. Nii näed kohe, kas peenrasse jääb piisavalt ruumi.

7. samm: arvuta kogused ja eelarve

See samm jäetakse sageli vahele, kuid just siin hoiad kõige rohkem raha kokku.

Plaani järgi arvuta:

• taimede arv liikide kaupa;
• pindalad ruutmeetrites: muld, multš, muruseeme või -matt, killustik, sillutis;
• kogumaksumus, et teaksid enne poodi minekut, kui palju aed maksma läheb.

Kui peenar on tegelikult 8 m², mitte 5 m², nagu silma järgi tundus, on ka multši ja mulda vaja rohkem kui pool kogust. Aiakujundaja arvutab joonistatud alade pindalad automaatselt ja koondab plaanile lisatud taimed taimenimekirja, nii et koguseid ei pea käsitsi kokku lugema.

8. samm: jaga töö etappideks

Kogu aeda ei pea rajama ühe hooajaga. Tegelikult on targem jagada töö mitmeks etapiks, näiteks:

1. esimesel aastal pinnasetööd, teed ja terrass;
2. teisel aastal puud, hekid ja suuremad põõsad, sest need vajavad kasvamiseks kõige rohkem aega;
3. kolmandal aastal peenrad ja detailid.

Kui sul on terviklik plaan, saad aeda rajada osade kaupa nii, et kõik tükid sobivad lõpuks kokku.

Levinumad vead, mida algajad aiaplaani tehes teevad

• Taimede ostmine enne plaani tegemist. Aianduskeskusest kaasa haaratud taimedele hakatakse kohta otsima alles kodus.
• Taimede täiskasvanud mõõtmete alahindamine. Puud istutatakse liiga maja lähedale ja põõsad liiga tihedalt.
• Hoolduse unustamine. Plaan näeb paberil ilus välja, aga selle hooldamiseks ei jätku aega.
• Liiga palju erinevaid taimi. Aed näeb rahulikum välja, kui sama taime kasutatakse mitmes kohas ja suuremate rühmadena.
• Koguste hindamine silma järgi. Tulemuseks on lisasõidud poodi või ülejäänud materjal.

Kokkuvõte: kuidas teha aiaplaani lihtsalt

Aiaplaani tegemine on kõige lihtsam, kui liigud üldisest detailideni: kõigepealt krunt ja selle omadused, siis soovid ja tsoonid, seejärel teed ning alles lõpuks taimed ja kogused.

Kui tahad oma plaani teha kohe arvutis, proovi Aiakujundajat. Saad oma krundi kaardilt üles leida, alad ja teed sisse joonistada, taimed paigutada ning lasta pindalad ja taimenimekirja automaatselt koostada. Alustada saad tasuta. Erinevaid võimalusi saad võrrelda hinnapakettide lehel.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaua võtab aiaplaani tegemine aega?

Lihtsa krundi esimese plaani saab valmis mõne tunniga. Parem tulemus tuleb aga siis, kui teed plaani mitmes etapis: kõigepealt tsoonid ja teed, hiljem peenrad ja taimed.

Millises mõõtkavas aiaplaani teha?

Paberil kasutatakse koduaia puhul tavaliselt mõõtkava 1:100 või detailsemate osade jaoks 1:50. Aiakujunduse programmis hoitakse mõõtkava automaatselt ja pindalad arvutatakse ise.

Kas aiaplaani saab teha oma krundi kaardi peale?

Jah. Aiakujundajas otsid oma aadressi Maa-ameti kaardilt ja joonistad peenrad, muru ja teed otse oma krundi kaardi peale. Rohkem nõuandeid leiad artiklist aia planeerimine.

Loe ka

• Aiakujunduse programm – kuidas oma aiaplaan ise valmis teha?
• Aiakujunduse valmis lahendused või enda aiaplaan – kumb valida?
• Multši ja mulla kalkulaator – kui palju multši või mulda on vaja?
• Aiaplaani näited: 5 levinud aiatüüpi ja kuidas neid planeerida
• Aiakujundus algajale: 10 põhimõtet, millest alustada
• Aia planeerimine: 7 viisi, kuidas aed enne istutamist läbi mõelda